Elupuude istutamine – Juhani Puukool

Uue ja suhteliselt lagedal oleva maja omanikud jõuavad tihti selleni, et kõige kiirem moodus naabrite pilkude eest varju leida on istutada elupuuhekk.  Täna ei hakkaks rääkima sortide valikust, vaid pööraks rohkem tähelepanu istutamisele ja sellele, kuidas vältida taimede hukkumist esimestel kasvuaastatel. Vastupidiselt levinud arvamusele – elupuu EI KASVA ilma hooleta ja tühermaal. Ta vajab, nagu iga tugevakasvuline taim, rammusat mulda ja piisavalt niiskust.

Taimede valik

Soodsa hinnaga pakutavad hekielupuu taimed on enamasti suhteliselt väikese juurekavaga. Kõige keerulisem variant on masinaga välja võetud ja pakitud taimed – seal ei ole jälgitud puu loomulikku juurekava suurust. Kõik on giljotiiniga ühesuguseks tehtud. Enamasti on sellised kuni meetrised taimed ja müügil eriti odava hinnaga. Küsi müüjalt!

Järgmine võimalus on käsitsi välja kaevatud taimed. Siin enamasti jälgitakse taime juurekava, kui ikka põhiline juur on vasakul tugevam, kui paremal pool, siis kaevatakse ta ka seda nüanssi arvestades välja. Kuid iga kaevamine vigastab taime nii või teisiti ja tekitab stressi.

Kõige tugevamad on potitaimed. Just sellised, mis on juba potis ka juurdunud. Seda saab kontrollida nii, et kui võtad taime potist välja ja siis on pinnal näha heledaid narmasjuuri, siis on taim terve ja tugev ning hästi juurdunud.

Mullapalliga taimede puhul on soovitav neid enne istutamist mõne tunni kuni ööpäeva veeämbris leotada, et taim võimalikult palju vett endasse tõmbaks ja korvaks transpordi käigus kaotatud veevarud. Nii on suurem tõenäosus, et taim saab uues kasvukohas hästi hakkama.

 

Istutuskoha ettevalmistus

Pika heki istutamiseks on kõige lihtsam kaevata u 50 cm sügavune ja 50 cm laiune kraav. Istutusaugud peavad olema vähemalt 10 cm igast küljest suuremad, kui on taime mullapall. Enamasti piisab 50 cm sügavusest ja samasuguse läbimõõduga august.  Savisel pinnasel peab olema istutusauk sügavam, et oleks võimalik taime alla tekitada korralik drenaaž. Enamasti istutatakse hekielupuud umbes 70 cm vahedega. Nii kulub paar aastat, et hekk saavutaks tiheda müüri kuju, aga taimedele jääb ka edaspidiseks piisavalt kasvuruumi.

Õige aeg kastmisega alustada on juba tühja istutusaugu juures. Valage igasse istutusauku vähemalt pool ämbrit vett, et maapind harjuks vett vastu võtma ja niiskus jõuaks sügavamale.

Istutusaegne väetamine

Järgmiseks on hea istutusaugu põhja panna istutusväetist, sügisväetist või aeglaselt lahustuvat väetist. See on vajalik selleks, et taimele oleks kohe juurdumise järgselt piisav toitainete varu olemas. Istutus- ja sügisväetis erineb universaalsest aiaväetisest selle poolest, et tal on suurem fosfori ja väiksem lämmastiku sisaldus. Aeglaselt lahustuv ehk osmocote © väetis on küll kompleksväetis, aga toitained muutuvad taimele kättesaadavaks alles paari nädala möödudes. Nii sobib ka see väga hästi istutusaegseks väetamiseks.

Väetise kiht tuleb katta kompostmulla või näiteks okaspuu mulla kihiga. See on oluline selleks, et väetis otse taime juurteni ei puutuks ja et juurtel oleks soovi oma mullapallist uude kasvukohta juuri ajada.

 

Istutamine

Juurepall on kaetud kas võrgu või kangaga. Tavaliselt on tegemist looduses laguneva materjaliga ja seda ei pea ümber ära võtma. Kui siiski tundub, et tahaks taime juured vabastada, siis peab olema väga ettevaatlik, et muld juurte ümbert ära ei pudiseks. Kõik traadi kinnitused tasuks eemaldada ja vabastada kangast sõlmed. Taim peab jääma umbes samale sügavusele, kui ta on varem kasvanud. Täitke mullapalli ümbrus tihedalt mullaga vajutades aeg-ajalt jalaga mulda taime ümber kinni.

 

Kõige viimasena tehakse kastmisvall. Ehk taim piiratakse madala (3-5 cm) mullavalliga, et kastmisvesi laiali ei valguks.

Kastmine. Kastmine. Kastmine.

Juurdumata mullapalliga elupuud võib võrrelda lõikelillega. Ümberistutuse käigus on juured viga saanud ja enamasti on narmasjuured transpordi käigus hävinud. Taim ei saa ise maapinnast veel normaalselt vett kätte. Kättesaadav on ainult see niiskus, mis on istutusaugus olevas pehmes kompostmullas. Istutusjärgne kastmine peab olema väga korralik. Esiteks aitab vesi täita mullas leiduvad tühimikud ja teiseks annab see taimele märguande, et juured peavad arenema, sest kaugemal on ka vett ning toitaineid. Ühele taimele peab arvestama vähemalt 10 liitrit vett. Kuidas mõõta? Võta 10 liitrine ämber ja oma kastmisvoolik. Mitmeni jõuad lugeda enne, kui ämber täis saab? Just niikaua pead sa kastma iga puud. Kui kõik vesi korraga maasse vajuda ei taha, siis kasta mitmes osas. Kastmisvall hoiab vee täpselt taime juurte piires.

Automaatne kastmine

Heaks abiliseks on imb- või tilkkastmisvoolik. Kogu heki pikkuses maapinnale või maa sisse pandud voolik võimaldab kastmist automatiseerida. Täpne paigaldusviis ja kastmise aeg sõltub konkreetsest ostetud komplektist.  Jälgima peab, et iga taim saaks piisava hulga vett (u 10 l taime kohta).

Varjutamine

Sügisese istutuse juures on mõistlik taimed koheselt katta varjutuskangaga. Esiteks väheneb nii aurustumine ja sooja ilmaga on endal mugavam aias varjutuskangaga mässata, kui jaanuarikuises tuisus. Reaalne vajadus varjutuse järgi on enamasti veebruaris, kui päike on juba teravam, aga maapind alles külmunud. Tumeda taime pinnalt niiskus aurustub, aga külmunud mullapinnast pole vett juurde võtta.

Neid juhtnööre järgides olete teinud kõik endast oleneva, et vältida „rebaseid” hekirivis. Sellest hoolimata võib juhtuda, et mõni taim ei kohane. Põhjuseid võib olla palju. Enamasti on tegemist ebasoodsate tingimuste kokkulangemisega ja ega ei olegi muud, kui välja läinud taim asendada. Taime kvaliteedist tingitud probleemid ilmnevad tavaliselt umbes kuu jooksul peale istutamist. Korrektse hoolduse korral peaks olema taim selleks ajaks juurdunud.