Veebipood
 

Uusi  ja unustatud õunapuu sorte ehk millist õunapuud aeda valida.

Viljapuude ja marjade kasvatamine koduaias on taas populaarseks saamas. Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest on Eestimaa aedades tänapäevani enim tuntud 'Valge Klaarõun', 'Martsipan', 'Suislepp', 'Liivi Kuldrenett', 'Pärnu Tuviõun', 'Sügisjoonik' ja 'Antonovka’.

Ikka ja jälle tullakse neid samu vanu häid sorte küsima. Ometi on viljapuude sordivalik märksa laiem ning vanade teada-tuntud sortide kõrvale lisandub järjest uusi, millest enamust tasuks isegi rohkem eelistada.

Väärtuslik õun on ilusa välimusega, maitsev, haigus- ning külmakindel.

Vajadus eraldada paljudest tuntud puuviljasortidest olulisemad, tekkis Eestis juba 19. sajandi lõpus. Väga heaks abivahendiks sobivate sortide leidmisel on puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment. Siia kuuluvad sordid on olnud katsetuses või kasvatuses juba hulk aastaid. Selle aja jooksul on nad näidanud, et sobivad meie oludesse. Koduaedades kasvatamiseks soovitatakse haiguskindlamaid sorte, mille puhul saab läbi vähese keemilise taimekaitsega.

Järgnevalt räägin pisut uutest silmapaistvatest õunasortidest.

Suviõunad

Vanade teada-tuntud õunasortide kõrval väärib tähelepanu Asta Kase aretatud ’Kasper’. Puu on varajase viljakandealgusega, suure saagikusega, talvele vastupidav. Vili on mahlane, magushapu, meeldivalt vürtsikas. Lisaks heale maitsele tuleb koduaias selle sordi vooruseks lugeda ebaühtlast valmimist – õunad on tarbimisküpsed alates augustist ning säilivad kuni paar kuud.

'Kasper'

’Kasper’

 

Soome sortidest väärib kiitust ’Pirja’. Puu on saagikas, hakkab vara vilja kandma, hea talvekindlusega. Väga meeldiva aromaatse hapuka maitsega, tarbimisküps juba juuli lõpus. Puuduseks kärntõvele vastuvõtlikkus ning väikesevõitu vili. Väga hea magus ja aromaatne Soome päritolu suvesort on ka ’Make’. Viljad on suured punasetriibulised, puu ise on varaviljuv ja saagikas.

Sügisõunad

Praegu üks levinumaid sügisõunu nii Eestis kui Lätis on ’Tiina’. Selle sordi vooruseks on väga hea magus maitse,varajane viljakande algus ning talvekindlus. Viljad on rohekaskollase põhivärvusega, päikesepoolset külge katab ilus vaarikapuna. Koristatakse septembri keskpaiku, Lõuna-Eestis enamasti kuu esimesel poolel ning säilivad heades tingimustes jaanuarini. Silmapaistvalt ilusa värvumisega ja saagikas uudissort on ’Krista’. Viljaliha on magushapu, mahlane ja hea maitsega. Õunad saavad koristusküpseks septembri esimesel poolel. Tarbimisaeg oktoobrist detsembrini (heas hoidlas ka märtsini).

'Krista''Tiina'

’Krista’                                                 ’Tiina’

Väärtusliku lauaõunana on soovitatud ka sorti ’Koit’. Vili valkjaskollane, kattevärvuseks imeilus roosakas marmoreeringuga sarnanev puna. Viljaliha mahlane, magushapu. Tarbimisaeg septembrist detsembrini. Puuduseks on hiline viljakande algus.

'Koit'

’Koit’

Väga ilusa välimuse ning maitsega on ka Leedu päritolu sort ’Auksis’. Puu on varaviljuv, saagikas, talvekindel ning kärntõvesse nakatub vähe. Vilja helekollast põhivärvust katab vähemalt pooles ulatuses karmiinpuna. Viljaliha kollane, magushapu, mahlane.

'Auksis'

’Auksis’                                      

Talisortidest on väga hea talvekindlusega ja saagikas lauaõuna  sort ’Katre’. Vili on suur, punane träpsuline kattevärvus katab kogu vilja pinda või osa sellest. Viljaliha mahlane, magushapu. Pisut varajasema valmivusega taliõuna sort on varajase viljakande algusega, haigus- ning talvekindel ’Liivika’. Vili piklik, põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus esineb väiksemal osal õuna pinnast kas erksa või nõrga punana. Tarbimisaeg oktoobrist märtsini.

'Katre''Liivika'

’Katre’                                               ’Liivika’

Mida teada istikut ostes ja istutades:

  • Osta üksnes tunnustatud puukoolist
  • Puu istutuskoha valik - tuleb arvestada täiskasvanud puu suurusega, samuti sobiva pinnasega.
  • Potis kasvatatud istikut võib istutada kevadest sügiseni.
  • Puu kasvutugevus oleneb sordist ja pookealusest, millele vastav sort on poogitud. Keskmisekasvulisele alusele poogitud puu kasvab umbes 3-3,5 m kõrguseks, tugevakasvulisel alusel aga kuni 5 m kõrguseks.
  • Keskmisekasvulisel alusel õunapuude vaheks reas piisab 3 meetrist.
  • Puu istutamisel tuleks jälgida, et pookekoht jääks mulla pinnale.
  • Istutusauku tuleks istutamisel lisada kõdusõnnikut või komposti
↑ Algusesse tagasi - « Avalehele